õhk on läppand ja väsinud.
selleks hetkeks olen tosin aastat räsinud.
Ma olen viimane marionett
see on ainus, järelkaja hetk.
pihku hoidnud paber ja sulg.
segane on pungil templi kulg.
jäätan alles siin olevikku,
palun laske.
Ma lähen tulevikku!
käitumise tava on kaheldav.
pilke tajun - see on aheldav.
laske Mind siit ometi välja!
enne kui aeg on hilja.
nõnda Ma tiirlen siis seal.
Mul lihtsalt kirjutamise tunne on peal.
vabandust! Mind ei hoia miski vanne.
laske, või raiskub Mu anne.
No comments:
Post a Comment