Lõpetage juba! Kaua võib? Kas tõesti pean päevade kaupa maadlema nelinurga siinuse ruuduga?
Ei taha! Ei taha, sest ma ei oska. Pole vähimatki tahtmist.
Olen loobunud, väsinud ning kurnatud. Kes aga poleks? Tänavatel näeb mitmeid heitunud noori muremustas kümblemas, kes vaid kapsa kombel, kokku lapitud seisukohtadega ringi tuuseldavad. Kuidas peakski habras inimesehakatis tajuma piiri. Kes peaks aitama? Kel on kanda täna koorem - olla toeks?
"Milleks aidata." "Vaadaku ise kuidas saab, mul piisavalt probleeme." "Tühja ma enda aega teistele pühendan."
Eks ikka on lihtsam patseerida esimeses tähelepanu faasis. See tähendab, märgata vaid ise ennast. Kergem on tõugata inimesi eemale ning jääda erakuks. Loomingulisel inimesel on kindlasti taoline mõttekäik sagaratel kõikunud. Kuid äraminek pole lahendus, sest iseendast ei ole võimalik vabaneda.
Hoolitakse rohkem kui arvatakse ja arvatakse rohkem kui juletakse hoolida.
ReplyDeleteMart, te näite mulle huvitav, sügav ja ausate mõtetega noormees olevat.
ReplyDeleteKahjuks on jutud kuidagi unarusse jäänud, ehk on kunagi oodata lisa?